Ülesanne 2 oli enda kodulehekülje tegemine. See oli minu jaoks esimene kord seda teha. Koolis kõik koos sellega alustades oli juba väike hirm, et sellest saab üks keeruline ettevõtmine.
Nii nagu ma eelnevalt mõtlesin, nii ka läks. Iseseisvalt üksinda sellest ülesandest ma jagu ei saanud. Kuna mu kursaõde, Jaanika, teadis kodulehekülje tegemisest päris palju, siis palusin temalt abi ning tema juhendamisel sai ka kodulehekülg valmis.
Alguses üksinda seda üritades teha, läks koguaeg miskit valesti ning koodid, mida lisasin, ei toiminud. Seetõttu leian, et abi küsimine taolises asjas oli õigustatud :)
Teema oli mul ammu valmis mõeldud ning ka see, milline võiks olla kujundus(taustavärv).
Tänu sellele, et mul oli kõrval lisaabi, sain soovitud ideed ellu viia. Valideerisin lehekülgesid ka. Esimesel leheküljel oli 1 error, kuna lubatud oli maximum 3 errorit, siis arvasin, et see väike viga võib jääda, eriti kuna tegu oli esimese kodulehekülje tegemisega.
Ootused kursusele oli täidetud. Enamjaolt iseseisev töö. See varjant meeldis, kuna see andis võimaluse leida väljapääsu keerulistest ülesannetest ning olukordadest isesesvalt.
Ettepanekute osas võibolla see, et kodulehekülje tegemisel töö teha vähem iseseisvaks. Kuna tegemist on suure väljakutsega, eriti kui arvuti alaselt ei ole teadmised väga laialadased. Ning ajad täpsemni paika panna.
Ülejäänud oli hästi arusaadav. Ülesannete nõuded, mida oodatakse ning ka loengumaterjal tuli iga ülesande täitmisel kasulikuks.
Olen selle kursusega ning tehtud tööga väga rahul!
Thursday, October 20, 2011
Kokkuvõte esimesest kodutööst
Meie analüüsime esimest kodutööd, kus pidime kirjeldama erivajadusi läbi aegade. Ideid teema lähenemisele saime loengumaterjalidest, kuidas antud ülesanne üles ehitada ning millest täpsemalt kirjutada.
Esmalt tutvusime loengumaterjalidega ning seejärel kasutasime erinevaid allikaid ning kombineerisime seda kõike oma teadmistega. Sel viisil tuli töö põhjalik ning mitmekesine.
Tööd alustasime sellega, et saime ideed loengumaterjalidest ning seejärel otsisime lisainformatsiooni kindlate alateemade kohta.
Ülesande tegi huvitavaks see, et pidime mõtlema just ajaloo poolele erivajaduste teemal. Muidu igapäeva koolielus sellele nii suurt tähelepanu ei ole pööranud.
Liina Prave ja Miina Haugas
Esmalt tutvusime loengumaterjalidega ning seejärel kasutasime erinevaid allikaid ning kombineerisime seda kõike oma teadmistega. Sel viisil tuli töö põhjalik ning mitmekesine.
Tööd alustasime sellega, et saime ideed loengumaterjalidest ning seejärel otsisime lisainformatsiooni kindlate alateemade kohta.
Ülesande tegi huvitavaks see, et pidime mõtlema just ajaloo poolele erivajaduste teemal. Muidu igapäeva koolielus sellele nii suurt tähelepanu ei ole pööranud.
Liina Prave ja Miina Haugas
Wednesday, October 12, 2011
Ülesanne 6
Valisin enda kirjeldatavaks virtuaalkogukonnaks blogspot.com-i (teatud ka blogger.com).
Blogspot on lihtsamalt öeldes internetipäevik. See on online võimalus panna kirja kõik, mida soovitakse. Seda saab pidada privaatses vormis, kus sellele puudub ligipääs kõigile peale kasutaja või siis vaid mõned valitud inimesed. Või see võib olla koduleheküljeks mõnele pisiärile, mille kaudu inimesteni informatsioon toimetatakse või siis näiteks mõni kodune ise tehtud toidublogi. Võimalusi on sadu.
Blogspoti loojaks on Pyra Labs, kelle käest Google selle 2003. aastal ostis. Praguseks peab iga blogspoti kasutaja omama googlei kontot.[1]
Blogspot on mitmetel kordadel olnud keelatud riikides:
Kuuba
Fidżi
Iraan
Kazakhstan
Myanmar
Pakistan
Hiina
Süüria
Türgi
Kõrgõstan
[1]
Mina isiklikult olen kasutanud blogspoti juba aastast 2007. Mul on privaatne, piiratud lugejaskonnaga, blogi, kuhu olen postitanud oma mõtteid ning läbielamisi praeguseks ca 200 postituse näol. Blogspot on andnud mulle täieliku privaatsuse ning võimaluse lubada vaid mõni sõber lugejaks määrata. Blogi ülesehitamine oli väga lihtne ning arusaadav. Piltide ning tekstide lisamisega ei olnud mingeid probleeme.
Kuidas on minu arvates täidetud blogspotis netiketi reeglid?
Olen lugenud väga palju erinevaid blogisid. Alustades teistest privaatsetest blogidest kuni moe ning toidutegemist blogideni välja.
1. Ole inimene- arvan, et see tingimus on igati täidetud. Blogspot pakub võimaluse raporteerida korrarikkujatest ning samuti on võimalik blokeerida teatud lugejaid. Kui leidubki suure suuga anonüümseid solvajaid, siis nendest on võimalik kiirelt lahti saada.
2. Austa teiste inimeste privaatsust- selle jaoks on olemas võimalus oma konto varjatuks teha. Soovi korral võib ainus lugeja olla sina ise.
3. Ära kuritarvita oma võimu - pole täheldanud, et minu privaatsust oleks keegi selle aja jooksul kuritarvitanud. Kõik on olemas kindlad paroolid kasutajale, siis ei tohiks seda hirmu olla.
Need on minu arvates kolm kõige olulisemat netiketi osi. Ning leian, et need on väga kenasti täidetud blogspot.com-is.
Mõned huvitavad blogid:
http://wwhiterabbit.blogspot.com/
http://nami-nami.blogspot.com/
http://kertiii.blogspot.com/
Kasutatud allikad:
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Blogger_(service)
Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest
Blogspot on lihtsamalt öeldes internetipäevik. See on online võimalus panna kirja kõik, mida soovitakse. Seda saab pidada privaatses vormis, kus sellele puudub ligipääs kõigile peale kasutaja või siis vaid mõned valitud inimesed. Või see võib olla koduleheküljeks mõnele pisiärile, mille kaudu inimesteni informatsioon toimetatakse või siis näiteks mõni kodune ise tehtud toidublogi. Võimalusi on sadu.
Blogspoti loojaks on Pyra Labs, kelle käest Google selle 2003. aastal ostis. Praguseks peab iga blogspoti kasutaja omama googlei kontot.[1]
Blogspot on mitmetel kordadel olnud keelatud riikides:
Kuuba
Fidżi
Iraan
Kazakhstan
Myanmar
Pakistan
Hiina
Süüria
Türgi
Kõrgõstan
[1]
Mina isiklikult olen kasutanud blogspoti juba aastast 2007. Mul on privaatne, piiratud lugejaskonnaga, blogi, kuhu olen postitanud oma mõtteid ning läbielamisi praeguseks ca 200 postituse näol. Blogspot on andnud mulle täieliku privaatsuse ning võimaluse lubada vaid mõni sõber lugejaks määrata. Blogi ülesehitamine oli väga lihtne ning arusaadav. Piltide ning tekstide lisamisega ei olnud mingeid probleeme.
Kuidas on minu arvates täidetud blogspotis netiketi reeglid?
Olen lugenud väga palju erinevaid blogisid. Alustades teistest privaatsetest blogidest kuni moe ning toidutegemist blogideni välja.
1. Ole inimene- arvan, et see tingimus on igati täidetud. Blogspot pakub võimaluse raporteerida korrarikkujatest ning samuti on võimalik blokeerida teatud lugejaid. Kui leidubki suure suuga anonüümseid solvajaid, siis nendest on võimalik kiirelt lahti saada.
2. Austa teiste inimeste privaatsust- selle jaoks on olemas võimalus oma konto varjatuks teha. Soovi korral võib ainus lugeja olla sina ise.
3. Ära kuritarvita oma võimu - pole täheldanud, et minu privaatsust oleks keegi selle aja jooksul kuritarvitanud. Kõik on olemas kindlad paroolid kasutajale, siis ei tohiks seda hirmu olla.
Need on minu arvates kolm kõige olulisemat netiketi osi. Ning leian, et need on väga kenasti täidetud blogspot.com-is.
Mõned huvitavad blogid:
http://wwhiterabbit.blogspot.com/
http://nami-nami.blogspot.com/
http://kertiii.blogspot.com/
Kasutatud allikad:
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Blogger_(service)
Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest
Ülesanne 5
Ülesandeks oli analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. Mina valisin Raheli kodulehekülje.
Kõigepealt kasutasin valideerimis lehekülge, et kontrollida kõiki lehekülgi: esimesel leheküljel on 18 errorit, teisel 11 errorit ja kolmandal leheküljel 13 errorit. See on kindlasti märgiks, et kodulehekülg vajab veel tööd.
Raheli koduleheküljel puudub taustavärv. Arvan, et see lisaks leheküljele palju rohkem isikupära, kui lihtsalt valge taust. Kuid valgel taustal on musta teksti väga mugav lugeda :)
Leheküljel on väga lihtne ning mugav liikuda esimeselt leheküljelt teisele ning sealt tagasi avalehele, kuid viimaselt leheküljelt eelnevale leheküljele otseviivat linki ei ole. Kuid sellele vaatamata on lehekülje ülesehitus väga loogiline.
Leheküljel on link, mis viib edasi täiendavale informatsioonile wikipediast. Arvan, et see on kaval mõte ning suur pluss koduleheküljele, kuna teema "kassid" on väga lai.
Leheküljel oli olemas päis ja jalus, kontrollisin seda IE kaudu.
Lõppkokkuvõtteks arvan, et esimese kodulehekülje kohta on see väga hea töö. Tekst on väga nutikas ning tore, vajamineva informatsiooni leiab samuti leheküljelt. Lisada veel taustavärv ning võibolla mõned pildid juurde ning lõpptulemuseks saaks väga toreda kodulehekülje kassidest.
Kodulehe analüüsimiseks kasutasin teksti Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed - Ligipääsetav Internet
Kõigepealt kasutasin valideerimis lehekülge, et kontrollida kõiki lehekülgi: esimesel leheküljel on 18 errorit, teisel 11 errorit ja kolmandal leheküljel 13 errorit. See on kindlasti märgiks, et kodulehekülg vajab veel tööd.
Raheli koduleheküljel puudub taustavärv. Arvan, et see lisaks leheküljele palju rohkem isikupära, kui lihtsalt valge taust. Kuid valgel taustal on musta teksti väga mugav lugeda :)
Leheküljel on väga lihtne ning mugav liikuda esimeselt leheküljelt teisele ning sealt tagasi avalehele, kuid viimaselt leheküljelt eelnevale leheküljele otseviivat linki ei ole. Kuid sellele vaatamata on lehekülje ülesehitus väga loogiline.
Leheküljel on link, mis viib edasi täiendavale informatsioonile wikipediast. Arvan, et see on kaval mõte ning suur pluss koduleheküljele, kuna teema "kassid" on väga lai.
Leheküljel oli olemas päis ja jalus, kontrollisin seda IE kaudu.
Lõppkokkuvõtteks arvan, et esimese kodulehekülje kohta on see väga hea töö. Tekst on väga nutikas ning tore, vajamineva informatsiooni leiab samuti leheküljelt. Lisada veel taustavärv ning võibolla mõned pildid juurde ning lõpptulemuseks saaks väga toreda kodulehekülje kassidest.
Kodulehe analüüsimiseks kasutasin teksti Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed - Ligipääsetav Internet
Thursday, October 6, 2011
Ülesanne 4
Mina võrdlen ekraanilugejat ning ekraanisuurendust. Mõlema vahendi ülesanne on põhimõtteliselt sama.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.[1]
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
"luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.[1]
Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta. Näiteks on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. Praegu tegeletakse selle probleemiga aktiivselt nii selle keele loonud firma Sun’i kui ka ekraanilugejate tootjate poolt.[2]
Ekraanilugeja: Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Ekraanisuurendus: Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).[1]
Kasutatud allikad:
[1] Kikkas, K. (2009). Tugitehnoloogia. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
[2] Räpp, A. (2003). Ülevaadepimedatejanõrgaltnägijate abivahenditestarvutigatöötamisel. Proseminaritöö. Tallinn.
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621383
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.[1]
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
"luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.[1]
Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta. Näiteks on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. Praegu tegeletakse selle probleemiga aktiivselt nii selle keele loonud firma Sun’i kui ka ekraanilugejate tootjate poolt.[2]
Ekraanilugeja: Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Ekraanisuurendus: Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).[1]
Kasutatud allikad:
[1] Kikkas, K. (2009). Tugitehnoloogia. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
[2] Räpp, A. (2003). Ülevaadepimedatejanõrgaltnägijate abivahenditestarvutigatöötamisel. Proseminaritöö. Tallinn.
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621383
Sunday, October 2, 2011
Wednesday, September 28, 2011
Ülesanne 3
IT roll erivajadustega inimestele
Tänapäeva ühiskonna üheks paratamatuks osaks on IT ning interneti kasutamine. Arvutite olemasolu on muutnud kõikide elu märgatavalt lihtsamaks. Seda kohe kindlasti ka erivajadustega inimestele.
Juurdepääs erinevatele toimingutele, uudistele ning võimalustele on varasemaga võrreldes mitte midagi. Selle jaoks, et teha pangaülekanne ei ole tarvis kodust välja minna, mis näiteks füüsilise puudega inimesele oleks kindlasti suurem ettevõtmine, vaid saab teha kõik toimingud internetipangas. Põhitekstis [1] on välja toodud veel võimalusi internetis, mis muudavad puuetega inimese elu märgatavalt lihtsamaks. Nagu näiteks: kaugõpe, kaugtöö, poliitika ja avalikkussuhete vahend, massimeedium.
Samuti soodustab infotehnoloogia ka eripedagoogide elu. Selle asemel, et vajaminev kirjalikult üles märkida, on võimalik kasutada erinevaid arvuti poolt pakutavaid programme. Samuti on arvuti vahend, mis võimaldab kiire ligipääsu erinevatele materjalidele ning informatsioonile.
Sealhulgas on internetis avaldatav informatsioon ning uudised erivajadustega inimeste kohta ka hea võimalus teavitada inimeste teadlikust selles osas. See aitab aru saada ning võibolla ka paremini mõista seda eluvaldkonda ning puuetega inimesi.
Lõppkokkuvõtteks arvan, et IT roll erivajadustega inimeste hulgas on väga oluline.
See on kindlasti lihtsustanud mitmete puuetega inimeste iga-päeva elu ning tegemisi. Kindlasti andnud juurde palju võimalusi eneseteostamiseks (kunst, lugemine, kirjutamine, muusika) ning tegelema millegagi, mis pakub huvi ning on meelelahutav.
Kasutatud allikas:
Kikkas K, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
Tänapäeva ühiskonna üheks paratamatuks osaks on IT ning interneti kasutamine. Arvutite olemasolu on muutnud kõikide elu märgatavalt lihtsamaks. Seda kohe kindlasti ka erivajadustega inimestele.
Juurdepääs erinevatele toimingutele, uudistele ning võimalustele on varasemaga võrreldes mitte midagi. Selle jaoks, et teha pangaülekanne ei ole tarvis kodust välja minna, mis näiteks füüsilise puudega inimesele oleks kindlasti suurem ettevõtmine, vaid saab teha kõik toimingud internetipangas. Põhitekstis [1] on välja toodud veel võimalusi internetis, mis muudavad puuetega inimese elu märgatavalt lihtsamaks. Nagu näiteks: kaugõpe, kaugtöö, poliitika ja avalikkussuhete vahend, massimeedium.
Samuti soodustab infotehnoloogia ka eripedagoogide elu. Selle asemel, et vajaminev kirjalikult üles märkida, on võimalik kasutada erinevaid arvuti poolt pakutavaid programme. Samuti on arvuti vahend, mis võimaldab kiire ligipääsu erinevatele materjalidele ning informatsioonile.
Sealhulgas on internetis avaldatav informatsioon ning uudised erivajadustega inimeste kohta ka hea võimalus teavitada inimeste teadlikust selles osas. See aitab aru saada ning võibolla ka paremini mõista seda eluvaldkonda ning puuetega inimesi.
Lõppkokkuvõtteks arvan, et IT roll erivajadustega inimeste hulgas on väga oluline.
See on kindlasti lihtsustanud mitmete puuetega inimeste iga-päeva elu ning tegemisi. Kindlasti andnud juurde palju võimalusi eneseteostamiseks (kunst, lugemine, kirjutamine, muusika) ning tegelema millegagi, mis pakub huvi ning on meelelahutav.
Kasutatud allikas:
Kikkas K, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
Thursday, September 15, 2011
Ülesanne 2
Minu esimese veebilehe aadress
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideeruvust saab kontrollida aadressil validaator.w3c.org
ps! pildi link, kui edaspidi läheb vaja http://www.flickr.com/photos/rykneethling/5679898890/sizes/m/in/photostream/
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideeruvust saab kontrollida aadressil validaator.w3c.org
ps! pildi link, kui edaspidi läheb vaja http://www.flickr.com/photos/rykneethling/5679898890/sizes/m/in/photostream/
Tunnitöö1
Mis on server?
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist.
Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.
Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:
Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvara teenindus, mis jookseb selleks ettenähtud arvutil) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, printeri server.
Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse.
Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Server)
Mis on staatiline ja mis on dünaamiline www dokument ?
Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
Mis on W3C?
World Wide Web Consortium ehk W3C on rahvusvaheline organisatsioon, kelle missiooniks on viia veeb tema täieliku potensiaalini arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.[1] W3C asutati 1994 oktoobris Tim Berners-Lee poolt.
W3C juhtideks on veebi looja Tim Berners-Lee ning Jeffrey Jaffe W3C CEO. W3C liikmed ja avalikkusest kutsutud eksperdid osalevad töögruppides mis kirjutavad W3C veebistandardeid.
W3C standardid:
HTML
XHTML
CSS
SVG
XML
MathML
XSL
RDF
DOM
WCAG
(http://et.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web_Consortium)
Mis on HTML ja XHTML ?
HTML on lühend sõnadest Hypertext Markup Language, mida võiks eesti keelde tõlkida kui Hüpeteksti Märkimise Keel. Juhin tähelepanu asjaolule, et tegemist on „märkimiskeelega”, mitte „programmeerimiskeelega”. Vähemalt HTML puhul ei saa me rääkida programmist. Märkimiskeel on arvutikeel, mille puhul antakse kokkuleppeliste elementide abil edasi informatsiooni selle kohta, kuidas selles keeles kirjutatud dokumenti tuleks kuvada.
Märkimiskeeles koostatakse märgendite (ingl. k. tag) abil elemendid.
XHTML on lühend sõnadest Extensible HyperText Markup Language ehk eesti keeles „Laiendatud Hüpeteksti Märkimise Keel”. Naljakas on siinkohal asjaolu, et tegelikult on tegemist hoopis kitsendamisega ehk - XHTML on HTMLi puhtam variant. Siit korjati välja terve hulk väga probleemseid elemente. Samuti on nüüd nõutav, et dokumendid oleksid korrektselt vormindatud, elemendid kindlasti suletud jms.
(http://www.interneti.info/artiklid/html_xhtml/)
KASUTATUD ALLIKAD:
http://et.wikipedia.org/wiki/Server
http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/
http://et.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web_Consortium
http://www.interneti.info/artiklid/html_xhtml/
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist.
Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.
Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:
Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvara teenindus, mis jookseb selleks ettenähtud arvutil) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, printeri server.
Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse.
Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Server)
Mis on staatiline ja mis on dünaamiline www dokument ?
Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
Mis on W3C?
World Wide Web Consortium ehk W3C on rahvusvaheline organisatsioon, kelle missiooniks on viia veeb tema täieliku potensiaalini arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.[1] W3C asutati 1994 oktoobris Tim Berners-Lee poolt.
W3C juhtideks on veebi looja Tim Berners-Lee ning Jeffrey Jaffe W3C CEO. W3C liikmed ja avalikkusest kutsutud eksperdid osalevad töögruppides mis kirjutavad W3C veebistandardeid.
W3C standardid:
HTML
XHTML
CSS
SVG
XML
MathML
XSL
RDF
DOM
WCAG
(http://et.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web_Consortium)
Mis on HTML ja XHTML ?
HTML on lühend sõnadest Hypertext Markup Language, mida võiks eesti keelde tõlkida kui Hüpeteksti Märkimise Keel. Juhin tähelepanu asjaolule, et tegemist on „märkimiskeelega”, mitte „programmeerimiskeelega”. Vähemalt HTML puhul ei saa me rääkida programmist. Märkimiskeel on arvutikeel, mille puhul antakse kokkuleppeliste elementide abil edasi informatsiooni selle kohta, kuidas selles keeles kirjutatud dokumenti tuleks kuvada.
Märkimiskeeles koostatakse märgendite (ingl. k. tag) abil elemendid.
XHTML on lühend sõnadest Extensible HyperText Markup Language ehk eesti keeles „Laiendatud Hüpeteksti Märkimise Keel”. Naljakas on siinkohal asjaolu, et tegelikult on tegemist hoopis kitsendamisega ehk - XHTML on HTMLi puhtam variant. Siit korjati välja terve hulk väga probleemseid elemente. Samuti on nüüd nõutav, et dokumendid oleksid korrektselt vormindatud, elemendid kindlasti suletud jms.
(http://www.interneti.info/artiklid/html_xhtml/)
KASUTATUD ALLIKAD:
http://et.wikipedia.org/wiki/Server
http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/
http://et.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web_Consortium
http://www.interneti.info/artiklid/html_xhtml/
Wednesday, September 14, 2011
Üleasnne 1
Hariduslikud erivajadused - mis need on?
Eesti Hariduse Infosüsteemi (https://www.ekk.edu.ee/ehis/) andmetel määratletakse hariduslike erivajadustena
õpiraskusi (sh ajutisi)
kehapuudeid
kõnepuudeid
kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskusi ning probleeme häälikuseadega
nägemispuudeid
kuulmispuudeid
psüühilisi erivajadusi
pervasiivseid arenguhäireid
emotsionaalse ja kommunikatiivse arengu hälbeid ning autistlikke häireid
kasvatusraskusi (käitumisprobleeme)
uusimmigrandi staatust (uusimmigrantide lapsed)
muid terviseprobleeme
vahepealset viibimist välisriigis
eriandekust
(Kikkas, 2009)
Kaasav hariduspoliitika on toonud vajaduse määratleda tavapärasest erinevat õppekorraldust või lisaõpet vajavad õppurid. Et haridusvõimalused oleksid kõigile tagatud, lähtume võrdsete võimaluste, kättesaadavuse ja ligipääsetavuse põhimõtetest. Sageli on nende põhimõtete realiseerumiseks vaja lisameetmeid.
Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored.
Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
(http://hm.ee/index.php?049578)
Erivajadused läbi aegade
Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele (alates Spartast, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema , ning lõpetades programmiga Aktion T4 vaimupuuetega ja erinevate vaimuhaigustega inimeste hävitamiseks Hitleri-aegsel Saksamaal), samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid. Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel.
(Kikkas, 2009)
Mis on tabu?
Tabu tähendab millegagi kokkupuutumise keeldu. Mõiste (taboo) tuleneb polüneesia keeltest ja kultuurist, kus kehtis pühadustabu (keeld puutuda pealikke ja ülemusi, siseneda pühaks kuulutatud paikadesse jms) ning rüvedustabu (käsk hoiduda eemale räpasteks ja ohtlikeks peetavatest olevustest ja kohtadest).
Mõiste on laenatud paljudesse keeltesse, kuid vastav nähtus on eri vormides enamikus kultuurides algupäraselt tuntud. Näiteks kehtisid loodusrahvastel erilised tabud jahile või kalale minejale ning menstrueerivale ja rasedale naisele. Tabu mõistet kasutatakse ka laiemas tähenduses, nt võidakse öelda, et mingi probleem on ühiskonnas või seltskonnas tabuteema.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Tabu)
Puue kui tabu
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne).
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda (kust pärineb otsapidi ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise"). Kogukond hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest (vt omaaegset terminit "külaloll"), kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (karja hoidma, puid vedama vms).
(Kikkas, 2009)
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
(Kikkas, 2009)
Puue kui ühiskonna probleem?
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega).
Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi, mis asuvad kahe viimatimainitud mudeli vahepeal. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades. Sotsiaalsest mudelist ja radikaalfeminismist lähtudes jõutakse kohati väga huvitavate järeldusteni - näiteks leitakse, et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti - süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine (isegi juhul, kui inimene seda näiteks treeningu mõttes ise soovib) ratastooli kasutamise asemel järeleandmine rõhujate survele. Mõnel juhul on sellised inimesed isegi "reeturi" sildi külge saanud. Sellistes ektsessides tuleb siiski näha pigem heaoluühiskonna teatud osa "igavusest lolliksminekut" kui sealsete puuetega inimeste valdava osa seisukohti (ent ka puueteaktivistide seas on inimesi, kes leiavad, et enese treenimine puudest vabanemise eesmärgil on "omade reetmine" ja paraolümpia on kõige hullem klassivõitluse - kuna sageli tuuakse mängu ka marksistlik klassikäsitlus - tööriist). Äärmuskäsitlused on põhjustanud ka vastureaktsioone, näiteks mõned Peter Singeri või JC Lesteri seisukohad, mis kalduvad skaala teise serva.
(Kikkas, 2009)
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English).
(Kikkas, 2009)
Maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elu. Sellele vaatamata on kõikjal, kõigis ühiskondades puuetega inimesed halvemas olukorras, kui keskmine inimene. Ikka endiselt on osa puuetega inimesi ühiskonnas kõrvale jäetud, - selline on puuetega inimeste elu ka meil Eestis. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on teadmatus, hoolimatus, ebausk ja kartus eraldanud nähtavate ja nähtamatute takistustega puuetega inimesed teistest ja muutnud nad vähearvestatavaks.
Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993.a. Standardreeglite eesmärk on olla rahvusvaheliseks normiks või mõõdupuuks, mille abil meie kõik, nii puuetega kui puueteta inimesed, võime luua kõigi jaoks parema ühiskonna. Standardreeglite eesmärk on tagada, et puuetega tüdrukutel, poistel naistel ja meestel oleksid ühiskonnaliikmetena samad õigused ja kohustused kui teistel.
Siiski on veel takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja kohustusi mis teistel ning raskendavad osalemist ühiskonnaelus. Takistuste kõrvaldamiseks on riik ja omavalitsused kohustatud rakendama vajalikke abinõusid. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid ega soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdne lähtepositsioon, võrdsed võimalused.
Standardreeglitega tutvudes võid järeldada, mis meie ühiskonnas, sinu elukohas või Eestis tervikuna vastab puuetega inimeste vajadustele, mis mitte. Standardreeglite abil võib kindlaks määrata ka kõik meie elus esinevad probleemid ja puudused.
Eesti Vabariigi valitsus kiitis puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid heaks 16. mai 1995.a. istungil, nüüd võib neid kasutada töövahendina.
(http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=0087)
Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed:_Osalejad
Leppik, E. ;Kuzmin, V. (1996) Puuetega inimestele v6rdsete v6imaluste loomise standardreeglite kasutamisjuhend
http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=0087
http://et.wikipedia.org/wiki/Tabu
http://hm.ee/index.php?049578
Eesti Hariduse Infosüsteemi (https://www.ekk.edu.ee/ehis/) andmetel määratletakse hariduslike erivajadustena
õpiraskusi (sh ajutisi)
kehapuudeid
kõnepuudeid
kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskusi ning probleeme häälikuseadega
nägemispuudeid
kuulmispuudeid
psüühilisi erivajadusi
pervasiivseid arenguhäireid
emotsionaalse ja kommunikatiivse arengu hälbeid ning autistlikke häireid
kasvatusraskusi (käitumisprobleeme)
uusimmigrandi staatust (uusimmigrantide lapsed)
muid terviseprobleeme
vahepealset viibimist välisriigis
eriandekust
(Kikkas, 2009)
Kaasav hariduspoliitika on toonud vajaduse määratleda tavapärasest erinevat õppekorraldust või lisaõpet vajavad õppurid. Et haridusvõimalused oleksid kõigile tagatud, lähtume võrdsete võimaluste, kättesaadavuse ja ligipääsetavuse põhimõtetest. Sageli on nende põhimõtete realiseerumiseks vaja lisameetmeid.
Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored.
Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
(http://hm.ee/index.php?049578)
Erivajadused läbi aegade
Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele (alates Spartast, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema , ning lõpetades programmiga Aktion T4 vaimupuuetega ja erinevate vaimuhaigustega inimeste hävitamiseks Hitleri-aegsel Saksamaal), samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid. Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel.
(Kikkas, 2009)
Mis on tabu?
Tabu tähendab millegagi kokkupuutumise keeldu. Mõiste (taboo) tuleneb polüneesia keeltest ja kultuurist, kus kehtis pühadustabu (keeld puutuda pealikke ja ülemusi, siseneda pühaks kuulutatud paikadesse jms) ning rüvedustabu (käsk hoiduda eemale räpasteks ja ohtlikeks peetavatest olevustest ja kohtadest).
Mõiste on laenatud paljudesse keeltesse, kuid vastav nähtus on eri vormides enamikus kultuurides algupäraselt tuntud. Näiteks kehtisid loodusrahvastel erilised tabud jahile või kalale minejale ning menstrueerivale ja rasedale naisele. Tabu mõistet kasutatakse ka laiemas tähenduses, nt võidakse öelda, et mingi probleem on ühiskonnas või seltskonnas tabuteema.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Tabu)
Puue kui tabu
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne).
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda (kust pärineb otsapidi ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise"). Kogukond hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest (vt omaaegset terminit "külaloll"), kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (karja hoidma, puid vedama vms).
(Kikkas, 2009)
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
(Kikkas, 2009)
Puue kui ühiskonna probleem?
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega).
Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi, mis asuvad kahe viimatimainitud mudeli vahepeal. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades. Sotsiaalsest mudelist ja radikaalfeminismist lähtudes jõutakse kohati väga huvitavate järeldusteni - näiteks leitakse, et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti - süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine (isegi juhul, kui inimene seda näiteks treeningu mõttes ise soovib) ratastooli kasutamise asemel järeleandmine rõhujate survele. Mõnel juhul on sellised inimesed isegi "reeturi" sildi külge saanud. Sellistes ektsessides tuleb siiski näha pigem heaoluühiskonna teatud osa "igavusest lolliksminekut" kui sealsete puuetega inimeste valdava osa seisukohti (ent ka puueteaktivistide seas on inimesi, kes leiavad, et enese treenimine puudest vabanemise eesmärgil on "omade reetmine" ja paraolümpia on kõige hullem klassivõitluse - kuna sageli tuuakse mängu ka marksistlik klassikäsitlus - tööriist). Äärmuskäsitlused on põhjustanud ka vastureaktsioone, näiteks mõned Peter Singeri või JC Lesteri seisukohad, mis kalduvad skaala teise serva.
(Kikkas, 2009)
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English).
(Kikkas, 2009)
Maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elu. Sellele vaatamata on kõikjal, kõigis ühiskondades puuetega inimesed halvemas olukorras, kui keskmine inimene. Ikka endiselt on osa puuetega inimesi ühiskonnas kõrvale jäetud, - selline on puuetega inimeste elu ka meil Eestis. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on teadmatus, hoolimatus, ebausk ja kartus eraldanud nähtavate ja nähtamatute takistustega puuetega inimesed teistest ja muutnud nad vähearvestatavaks.
Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993.a. Standardreeglite eesmärk on olla rahvusvaheliseks normiks või mõõdupuuks, mille abil meie kõik, nii puuetega kui puueteta inimesed, võime luua kõigi jaoks parema ühiskonna. Standardreeglite eesmärk on tagada, et puuetega tüdrukutel, poistel naistel ja meestel oleksid ühiskonnaliikmetena samad õigused ja kohustused kui teistel.
Siiski on veel takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja kohustusi mis teistel ning raskendavad osalemist ühiskonnaelus. Takistuste kõrvaldamiseks on riik ja omavalitsused kohustatud rakendama vajalikke abinõusid. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid ega soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdne lähtepositsioon, võrdsed võimalused.
Standardreeglitega tutvudes võid järeldada, mis meie ühiskonnas, sinu elukohas või Eestis tervikuna vastab puuetega inimeste vajadustele, mis mitte. Standardreeglite abil võib kindlaks määrata ka kõik meie elus esinevad probleemid ja puudused.
Eesti Vabariigi valitsus kiitis puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid heaks 16. mai 1995.a. istungil, nüüd võib neid kasutada töövahendina.
(http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=0087)
Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed:_Osalejad
Leppik, E. ;Kuzmin, V. (1996) Puuetega inimestele v6rdsete v6imaluste loomise standardreeglite kasutamisjuhend
http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=0087
http://et.wikipedia.org/wiki/Tabu
http://hm.ee/index.php?049578
Subscribe to:
Posts (Atom)