Thursday, October 20, 2011

Tagasiside- kuidas valmis ülesanne II?

Ülesanne 2 oli enda kodulehekülje tegemine. See oli minu jaoks esimene kord seda teha. Koolis kõik koos sellega alustades oli juba väike hirm, et sellest saab üks keeruline ettevõtmine.
Nii nagu ma eelnevalt mõtlesin, nii ka läks. Iseseisvalt üksinda sellest ülesandest ma jagu ei saanud. Kuna mu kursaõde, Jaanika, teadis kodulehekülje tegemisest päris palju, siis palusin temalt abi ning tema juhendamisel sai ka kodulehekülg valmis.
Alguses üksinda seda üritades teha, läks koguaeg miskit valesti ning koodid, mida lisasin, ei toiminud. Seetõttu leian, et abi küsimine taolises asjas oli õigustatud :)

Teema oli mul ammu valmis mõeldud ning ka see, milline võiks olla kujundus(taustavärv).
Tänu sellele, et mul oli kõrval lisaabi, sain soovitud ideed ellu viia. Valideerisin lehekülgesid ka. Esimesel leheküljel oli 1 error, kuna lubatud oli maximum 3 errorit, siis arvasin, et see väike viga võib jääda, eriti kuna tegu oli esimese kodulehekülje tegemisega.

Ootused kursusele oli täidetud. Enamjaolt iseseisev töö. See varjant meeldis, kuna see andis võimaluse leida väljapääsu keerulistest ülesannetest ning olukordadest isesesvalt.
Ettepanekute osas võibolla see, et kodulehekülje tegemisel töö teha vähem iseseisvaks. Kuna tegemist on suure väljakutsega, eriti kui arvuti alaselt ei ole teadmised väga laialadased. Ning ajad täpsemni paika panna.
Ülejäänud oli hästi arusaadav. Ülesannete nõuded, mida oodatakse ning ka loengumaterjal tuli iga ülesande täitmisel kasulikuks.
Olen selle kursusega ning tehtud tööga väga rahul!

Kokkuvõte esimesest kodutööst

Meie analüüsime esimest kodutööd, kus pidime kirjeldama erivajadusi läbi aegade. Ideid teema lähenemisele saime loengumaterjalidest, kuidas antud ülesanne üles ehitada ning millest täpsemalt kirjutada.

Esmalt tutvusime loengumaterjalidega ning seejärel kasutasime erinevaid allikaid ning kombineerisime seda kõike oma teadmistega. Sel viisil tuli töö põhjalik ning mitmekesine.

Tööd alustasime sellega, et saime ideed loengumaterjalidest ning seejärel otsisime lisainformatsiooni kindlate alateemade kohta.

Ülesande tegi huvitavaks see, et pidime mõtlema just ajaloo poolele erivajaduste teemal. Muidu igapäeva koolielus sellele nii suurt tähelepanu ei ole pööranud.


Liina Prave ja Miina Haugas

Wednesday, October 12, 2011

Ülesanne 6

Valisin enda kirjeldatavaks virtuaalkogukonnaks blogspot.com-i (teatud ka blogger.com).

Blogspot on lihtsamalt öeldes internetipäevik. See on online võimalus panna kirja kõik, mida soovitakse. Seda saab pidada privaatses vormis, kus sellele puudub ligipääs kõigile peale kasutaja või siis vaid mõned valitud inimesed. Või see võib olla koduleheküljeks mõnele pisiärile, mille kaudu inimesteni informatsioon toimetatakse või siis näiteks mõni kodune ise tehtud toidublogi. Võimalusi on sadu.

Blogspoti loojaks on Pyra Labs, kelle käest Google selle 2003. aastal ostis. Praguseks peab iga blogspoti kasutaja omama googlei kontot.[1]

Blogspot on mitmetel kordadel olnud keelatud riikides:
Kuuba
Fidżi
Iraan
Kazakhstan
Myanmar
Pakistan
Hiina
Süüria
Türgi
Kõrgõstan
[1]

Mina isiklikult olen kasutanud blogspoti juba aastast 2007. Mul on privaatne, piiratud lugejaskonnaga, blogi, kuhu olen postitanud oma mõtteid ning läbielamisi praeguseks ca 200 postituse näol. Blogspot on andnud mulle täieliku privaatsuse ning võimaluse lubada vaid mõni sõber lugejaks määrata. Blogi ülesehitamine oli väga lihtne ning arusaadav. Piltide ning tekstide lisamisega ei olnud mingeid probleeme.

Kuidas on minu arvates täidetud blogspotis netiketi reeglid?

Olen lugenud väga palju erinevaid blogisid. Alustades teistest privaatsetest blogidest kuni moe ning toidutegemist blogideni välja.

1. Ole inimene- arvan, et see tingimus on igati täidetud. Blogspot pakub võimaluse raporteerida korrarikkujatest ning samuti on võimalik blokeerida teatud lugejaid. Kui leidubki suure suuga anonüümseid solvajaid, siis nendest on võimalik kiirelt lahti saada.
2. Austa teiste inimeste privaatsust- selle jaoks on olemas võimalus oma konto varjatuks teha. Soovi korral võib ainus lugeja olla sina ise.
3. Ära kuritarvita oma võimu - pole täheldanud, et minu privaatsust oleks keegi selle aja jooksul kuritarvitanud. Kõik on olemas kindlad paroolid kasutajale, siis ei tohiks seda hirmu olla.

Need on minu arvates kolm kõige olulisemat netiketi osi. Ning leian, et need on väga kenasti täidetud blogspot.com-is.

Mõned huvitavad blogid:

http://wwhiterabbit.blogspot.com/

http://nami-nami.blogspot.com/

http://kertiii.blogspot.com/

Kasutatud allikad:

[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Blogger_(service)

Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest

Ülesanne 5

Ülesandeks oli analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. Mina valisin Raheli kodulehekülje.

Kõigepealt kasutasin valideerimis lehekülge, et kontrollida kõiki lehekülgi: esimesel leheküljel on 18 errorit, teisel 11 errorit ja kolmandal leheküljel 13 errorit. See on kindlasti märgiks, et kodulehekülg vajab veel tööd.


Raheli koduleheküljel puudub taustavärv. Arvan, et see lisaks leheküljele palju rohkem isikupära, kui lihtsalt valge taust. Kuid valgel taustal on musta teksti väga mugav lugeda :)

Leheküljel on väga lihtne ning mugav liikuda esimeselt leheküljelt teisele ning sealt tagasi avalehele, kuid viimaselt leheküljelt eelnevale leheküljele otseviivat linki ei ole. Kuid sellele vaatamata on lehekülje ülesehitus väga loogiline.

Leheküljel on link, mis viib edasi täiendavale informatsioonile wikipediast. Arvan, et see on kaval mõte ning suur pluss koduleheküljele, kuna teema "kassid" on väga lai.

Leheküljel oli olemas päis ja jalus, kontrollisin seda IE kaudu.

Lõppkokkuvõtteks arvan, et esimese kodulehekülje kohta on see väga hea töö. Tekst on väga nutikas ning tore, vajamineva informatsiooni leiab samuti leheküljelt. Lisada veel taustavärv ning võibolla mõned pildid juurde ning lõpptulemuseks saaks väga toreda kodulehekülje kassidest.


Kodulehe analüüsimiseks kasutasin teksti Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed - Ligipääsetav Internet

Thursday, October 6, 2011

Ülesanne 4

Mina võrdlen ekraanilugejat ning ekraanisuurendust. Mõlema vahendi ülesanne on põhimõtteliselt sama.

Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.[1]

Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
"luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.[1]
Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta. Näiteks on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. Praegu tegeletakse selle probleemiga aktiivselt nii selle keele loonud firma Sun’i kui ka ekraanilugejate tootjate poolt.[2]

Ekraanilugeja: Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Ekraanisuurendus: Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).[1]


Kasutatud allikad:

[1] Kikkas, K. (2009). Tugitehnoloogia. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia


[2] Räpp, A. (2003). Ülevaadepimedatejanõrgaltnägijate abivahenditestarvutigatöötamisel. Proseminaritöö. Tallinn.

http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621383

Wednesday, September 28, 2011

Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele

Tänapäeva ühiskonna üheks paratamatuks osaks on IT ning interneti kasutamine. Arvutite olemasolu on muutnud kõikide elu märgatavalt lihtsamaks. Seda kohe kindlasti ka erivajadustega inimestele.

Juurdepääs erinevatele toimingutele, uudistele ning võimalustele on varasemaga võrreldes mitte midagi. Selle jaoks, et teha pangaülekanne ei ole tarvis kodust välja minna, mis näiteks füüsilise puudega inimesele oleks kindlasti suurem ettevõtmine, vaid saab teha kõik toimingud internetipangas. Põhitekstis [1] on välja toodud veel võimalusi internetis, mis muudavad puuetega inimese elu märgatavalt lihtsamaks. Nagu näiteks: kaugõpe, kaugtöö, poliitika ja avalikkussuhete vahend, massimeedium.

Samuti soodustab infotehnoloogia ka eripedagoogide elu. Selle asemel, et vajaminev kirjalikult üles märkida, on võimalik kasutada erinevaid arvuti poolt pakutavaid programme. Samuti on arvuti vahend, mis võimaldab kiire ligipääsu erinevatele materjalidele ning informatsioonile.

Sealhulgas on internetis avaldatav informatsioon ning uudised erivajadustega inimeste kohta ka hea võimalus teavitada inimeste teadlikust selles osas. See aitab aru saada ning võibolla ka paremini mõista seda eluvaldkonda ning puuetega inimesi.

Lõppkokkuvõtteks arvan, et IT roll erivajadustega inimeste hulgas on väga oluline.
See on kindlasti lihtsustanud mitmete puuetega inimeste iga-päeva elu ning tegemisi. Kindlasti andnud juurde palju võimalusi eneseteostamiseks (kunst, lugemine, kirjutamine, muusika) ning tegelema millegagi, mis pakub huvi ning on meelelahutav.

Kasutatud allikas:

Kikkas K, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused